Õppetöö korraldus

Õppe-ja kasvatustegevust kavandatakse koos parendusvaldkondade, -tegevuste ja eesmärkidega, arvestades lapse individuaalsust ja erivajadusi, kaasates erispetsialiste, lapsevanemaid ja pedagooge. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Kuu temaatikast tulenevad õppe-ja kasvatustöö eesmärgid planeeritakse lapsest lähtuvalt, projektipõhiselt ja kirjutatakse õppe-ja kasvatustöö ELIISI päevikusse ning on lapsevanemale nähtav. Lähtuvalt lasteaia õppekavast, lasteaia aasta tegevuskavast ja rühma laste vanusest ning eripärast koostavad rühmade õpetajad oma rühma järgmise õppeaasta tegevuskava.

Aktiivne õppeperiood kestab kalendriaasta 1. oktoobrist järgneva kalendriaasta 1. maini. Maist kuni septembrini laienevad õppetegevused õue ja toimub õpitu kinnistamine ning  põhirõhk on mängulistel ja laste liikumisaktiivsust toetavatel õuetegevustel.

Õpikäsitus

Õppekava kesksel kohal on loodus ­ja keskkonnaõpetus, mida võimaluse piires seotakse Harkujärve lasteaia õppekava kõigi teemadega. Töökorraldus võimaldab õppe­ ja  kasvatustöös kasutada aktiivõppe  ja  kogemusõppe  erinevaid meetodeid ja vahendeid. Õppimine toimub läbi  kogemuste, tegutsemise,  katsetuste, uurimiste.

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nende vahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisel, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevus seotakse

  • projektipõhise teemaõppega, kus integreerides erinevaid valdkondi kasutades mänguliste-avastuslike tegevuste võtteid ning kus suur osa on lapse algatusel ja isetegemisel.

  • põhimõttega lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

  • eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.

Õppe- ja kasvatustegevuses arvestatakse

  • õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

  • omavahel lõimitakse õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

  • laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms

Õppe ja kasvatustegevuse eelduseks on

  • lapse arengut toetav turvaline kasvukeskkond:

  • eakohane vaimne keskkond mis toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning vaimset tervist;

  • eakohane füüsiline keskkond mis pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav;

  • rühmaruumi paigutus mis võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist;

  • mängu- ja õppevahendid mis on eakohased, terved, ja vastavad kuu temaatikale.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • kavandada oma tegevust, teha valikuid;

  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega